Island

Thingvellir'i rahvuspark (Thingvellir National Park) asub Reykjavikist 31 kilomeetri kaugusel ja seda peetakse Islandi kõige ajaloolisemaks kohaks. Seal asutati 930. aastal Islandi parlament ja koguneti kaheks nädalaks kord aastas kuni 1798. Rahvuspargiks kuulutati paik 1930, et kaitsta kohta, kus parlament kogunes ja hiljem laiendati rahvuspargi piire veelgi, et kaitsta ka ümbritsevat loodust. Paik pole mitte ainult ajalooliselt oluline vaid on ka geograafiliselt tähtis, nimelt on seal näha märke mandrite vahelisest triivist. See tähendab, et võimalik on näha, kus Euraasia ja Põhja-Ameerika laamad üksteisest järjest kaugenevad.

Sinine Laguun (Blue Lagoon) on Islandi kõige kuulsam ja ilusam maasoojusega (geotermiline) spa-bassein. Vesi basseinis on mineraaliderikas ning temperatuuriga 37-39 kraadi aastaläbi. Sinise laguuni külastamine võib olla üsna kallis (sisenemine 30 eur), kuid midagi muud sarnast maailmas ei ole ning kindlasti on koht oma hinda väärt. Et ei peaks muretsema asjade kaotamise pärast, antakse sisenemisel kõigile spetsiaalse kiibiga käevõrud. Need võimaldavad kasutada riidekappi ja samuti  pannakse sinna info selle kohta, mida oled ostnud. Seega ei ole vajalik rahakoti või muude väärisasjade kaasas kandmine, väljumisel maksad kõige eest, mis vahepeal ostsid. Kindlasti saab teistmoodi elamuse laguunis talvel, mil ümber aurava basseini on lumised laavaväljad. 

Geysir (Great Geysir) on geiser, mida on kirjanduses mainitud kõige varem. Geysir'i järgi said ka ülejäänud kuuma vee ja auru allikad nimeks geiser. Uuringud näitavad, et Geysir on tegutsenud umbes 10 000 aastat, kuid hetkel ei ole see enam väga aktiivne. 100 meetrit eemal asub aga Strokkur - geiser, mis purskab iga viie kuni kümne minuti järel. Strokkuri veejuga võib ulatuda 30-35 meetrini, kuid mitte iga kord, vahel jääb purske kõrguseks 10-15 meetrit.

Gullfoss on Islandi kõige kuulsam juga. See on 32 meetrit kõrge ja vesi langeb kahes astmes - kõigepealt 11 meetrit ja siis veel 21 meetrit. Joaga käib kaasas lugu, et kahekümnenda sajandi esimeses pooles plaaniti sinna ehitada hüdroelektrijaam ning jaama mitte ehitamise põhjuseks olevat üks naine, kes lubas end joalt alla visata, kui midagi sinna ehitama hakatakse. Kuna teda ei võetud tõsiselt, otsustas ta protesti märgiks paljajalu Gullfossi juurest pealinna kõndida (120 km). Jutu järgi hakkas inimestel peale seda temast nii kahju, et elektrijaama mõtted maeti maha. Pragu on joa juures naisele ka mälestusmärk.

Virmalised on Islandil üsna hästi nähtavad septembrist aprillini. Selgetel öödel tasuks kindlasti minna välja vaatama, äkki on virmalisi näha. Lühidalt öeldes põhjustavad seda nähtust elektriliselt laetud osakesed atmosfääris. Kuid kindlasti ei ole virmaliste puhul oluline nende teaduslik seletus vaid pigem ikka avanev suurepärane vaatemäng 

See pilt ei ole küll tehtud Islandil vaid hoopis Rootsis